PIIBLITÕLKED

Misjonärid levitasid sõnumit Jeesu­ses t Kristusest kõikjale. Et nende sõnumit õigesti mõistetaks, oli vaja Piib­lit tõlkida. Kõigepealt tõlgiti Piibel süüria, kopti, armeenia, ladina ja gooti keelde. 4.-5. saj valminud ladinakeel­ne Vulgata omandas sama suure auto­riteedi kui kreekakeelne Piibel.

Keskajal tärkas taas vajadus tõlgete järele, et ka lihtrahvas saaks Piiblit lu­geda. Nii tõlgitigi Piibel saksa, inglise (Gohn Wycliffe'i ja tema kaaslaste töö tulemusel), prantsuse, hollandi, his­paania, rootsi jt keeltesse. Reformat­siooniajastu tuntuim tõlkija Martin Luther sai oma piiblitõlkega uussaksa kirjakeele rajajaks.

Piiblite levikut soodustas ka trüki­kunsti leiutamine ja selle üha laiaulatus­likum kasutamine. Esimene eestikeel­ne piiblitõlge, mis nägi trükivalgust 1686. a, oli lõunaeestikeelne Wastne Testament. 1715. a ilmus põhjaeesti­keelne Uus Testament. Esimene eesti­keelne Piibel ilmus aastal l739.

Praeguseks on kogu Piibel või selle üksi­kud osad tõlgitud rohkem kui 2000 keelde. Arvatakse, et maailmas on kokku üle 7000 keele. Praegu tegeldakse umbes 1000 keelega. Tõlketöö jätkub...