Tõenäoliselt on kõik Vana ja Uue Testamendi
originaalkäsikirjad hävinud (vähemalt pole neid leitud). Meie käsutuses on
vaid koopiad, mis on valmistatud erinevatel aegadel juutide ja kristlaste
poolt. Kuni käesoleva sajandi keskpaigani olid vanimad teadaolevad Vana
Testamendi käsikirjad pärit 9. ja 10. saj pKr. 1947. a toimus märkimisväärne
sündmus: Kumranist leiti nn Sumumere kirjarullid. Need käsikirjad on valminud
ajavahemikus 200 eKr -70 pKr. Leiu hulgas on peaaegu täielik Jesaja raamatu
käsikiri ja katkendeid Vana Testamendi teistest raamatutest.
Uues Testamendis kirjeldatud sündmuste ja nende
üleskirjutamise vaheline aeg oli suhteliselt lühike, mis tingis käsikirjade
rohkuse. Vanimad teadaolevad katkendid pärinevad 2. saj algusest. On säilinud
terviklikke või peaaegu terviklikke Uue Testamendi käsikirju 4. ja 5.
sajandist. Kuulsamad neist on Codex
Sinaiticus, mille piibliuurija C. von Tischendorf leidis 1844. aastal
Siinail asuvast Püha Katariina kloostrist, Codex
Vaticanus, mis asub Vatikani raamatukogus, ja Codex Alexandrinus, mida säilitatakse koos Codex Sinaiticus'ega Briti Muuseumis Londonis.
Katkend Kumranist
leitud prohvet Jesaja raamatu heebreakeelsest käsikirjast, mis on üle tuhande
aasta vanem kui varem tuntud käsikirjad.
Ülalolev
kreekakeelne papüürusetükk on Uue Testamendi vanim teadaolev katkend. See
sisaldab väikese osa Johannese evangeeliumi käsikirja-koopiast (Jh 18: 31-33).
Katkend leiti Egiptusest ja pärineb aastatest 125-150 pKr.